Põhilised uskumused: Ma ei ole millegi vääriline, midagi ära teeninud. Väärin ainult kannatusi. Ainult siis, kui olen tubli ja aitan teisi, ei ole põhjust häbenemiseks.
Alandatuse haava tekkimist soodustab, kui laps tunneb end füüsilisel tasandil häbenema panduna, väärituna. Last häbistatakse näiteks selle eest, et ta on end ära määrinud, kole, paks, halvasti/valesti riides, voodisse või püksi pissinud jms. Laps tunneb suurt häbi oma käitumise pärast, arvab, et ta on oma vanematele vastik ja ise selles süüdi. Laps võib vanemate käitumisest teha järelduse, et alastiolekus on midagi piinlikku ja hakata oma keha häbenema. Sageli on tema perekonnas varjatud seksuaalteemalisi saladusi, põlvest-põlve korduvaid seksuaalsusega seotud häbisid. Haav süveneb, kui vanemad on lapsele sisendanud, et perekonnaliikmete häbiväärsed teod peavad jääma saladusse ja see, mida laps nende suhtes tunneb, pole õige. Haav tekib 1.-3.-eluaasta vahel. Täiskasvanuna on tal raske väljendada oma tegelikke vajadusi ja tundeid, kõik tekitab häbi. Alandatuse haava kaitseks võetakse ette Masohhisti mask.
Masohhism on käitumine, kus inimene tunneb kannatustest rahulolu. Masohhist on krooniline kannataja ja enesele nautlemise keelaja. Masohhist tunneb end mis tahes põhjustel alandatuna ja seepärast põeb süütunde käes väga sageli ning on kriitika suhtes väga tundlik. Ta on nagu süüdistuste magnet: ta süüdistab ise ennast kõiges ja võtab kergesti enda peale teiste süü.
Püüdes tõestada enda usaldusväärsust, kuhjab ta enesele palju tööd. Vastutuleliku inimesena satub kergesti olukordadesse, kus peab kedagi hooldama või aitama, unustades seejuures enda vajadused. Mõne aja pärast on tal põhjust tunda end alandatuna, kui avastab, et teda on ära kasutatud. Tegelikult on tal suur hirm, et teda ennast ärakasutajaks peetakse, sellest püüab ta igati hoiduda ja sellepärast on tal nii raske teistelt abi vastu võtta. Ta osutab teistele abi ja teenuseid, mis kuluksid tegelikult talle enesele ära, aga endale ta neid ei luba. Tal on piinlik ka sel puhul, kui ta midagi naudib. See puudutab ka seksuaalelu: ta ei luba endale teadvustada oma päris vajadusi ega nendest partnerile rääkida. Seksi teema on tema jaoks häbi täis.
Vabadusega on masohhistil keerulised suhted. Lapsena ei olnud tal vabadust, sest vanemad otsustasid väga rangelt, kellega ta tohib mängida, kuhu tohib minna ja mis kohustusi ta peab täitma. Sellepärast on vabadus talle ilus unistus. Vabana tundmise hetkede eest on ta pidanud alandustundega maksma. Nii arvab ta, et pole seda väärt ega oska seda õigesti kasutada. Vabadus tähendab talle seda, et ta ei oleks kellelegi võlgu, keegi ei kontrolliks teda ja ta võiks teha mida tahab ning millal tahab. Paradoks on selles, et ta ei võta midagi ette oma soovide täitmiseks ja kannatab edasi. Lisaks kuhjab ta ise endale igasuguseid kohustusi, mis ta vabaduse ära võtavad.
Toit kompenseerib Masohhisti maski kandjale kõike seda, mida ta muidu endale keelab. Ühtlasi lämmatab toit emotsionaalset valu, mis on tulnud enesesüüdistustest ja ebapiisav olemise tundest.
Reaktsioon, kui alandatuse haav pihta saab. Hingehaavad tõmbavad ligi olukordi, mis haava rõhutavad. Näib, nagu ta tõmbaks ligi olukordi, kus ta saab häbistatud (truudusetu abikaasa, vulgaarne ema, end pidevalt ära määriv laps, rebenev kleit, avalikku skandaali sattunud sugulane jne). Masohhisti maski kandes leiab ta alati selgitusi ja vabandusi inimestele ja situatsioonidele, kes/mis teda alandasid. Tegelikult heidab ta alateadlikult teistele ette, et nood piiravad tema vabadust, takistavad valikute tegemist ja häbistavad oma ebasobiva käitumisega. Väline käitumine on aga teine: alandavana tajutud olukorras ruttab ta enda üle ise esimesena nalja viskama, et jõuda teistest ette. Tema tegutsemist motiveerib hirm tunda enese pärast häbi.
Miks on endal seda haava ja maski raske märgata? Ego juhib ta Alandatuse haava teadvustamiselt kõrvale arvamusega, et teiste teenimine pakub talle suurimat rahulolu ja see ongi tema enese vajaduste rahuldamine. Ta oskab alati tuua esile asjaolusid, mis justkui tõestavad, et ta ei ole vaba. Masohhistina käitumine laseb unustada isiklikud vajadused ja mõelda ainult teistele ning tunda ennast seeläbi hea ja suuremeelse inimesena. Ta teeb kõik, et olla teistele kasulik, sest siis ei tunne ta end alandatuna.
Õppetund enesearenguks: alandatusega kaasnevaid kannatusi tõmbab ligi see, et inimene alandab ise end (ja kohati ka teisi). Need, tänu kellele ta satub piinlikesse olukordadesse, peegeldavad ta enda liiga karmi enesekriitikat. Liigse abivalmidusega teiste ellu sekkudes ta aga alandab teisi, sest jätab mulje, nagu nad ei saaks ise hakkama. (Valiku)vabaduse puudumise olukordadesse sattumine õpetab, et oma vabadust saad sa vaid ise piirata, mitte keegi teine. Võta vastutus enda otsuste eest!
Alandatuse haava paranemise märgid: Annad endale aega järele mõelda, kas see sinu vajadustele vastab, enne kui kellelegi jah ütled. Laod senisest vähem koormat oma õlgadele ning tunned end palju vabamalt. Ei võta enam kergekäeliselt vastu otsuseid, mis su vabadust piiravad. Naudid tõeliselt vabadust, mis tähendab, et elad sellist elu nagu sulle meeldib. Lõpetad enesele piirangute seadmise. Suudad teistelt abi paluda, tundmata end seejuures pealetükkiva ja tarbetuna. Ei tunne vajadust teistele oma tublidust tõestada. Kui tunned, et üksi ei oska, tule teraapiasse!
Hingehaavade ülevaade põhineb Lise Bourbeau raamatul „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline Mina“. Tallinn: Sibylle 2007.