Põhiline uskumus: Ma olen tugev, ma saan kõigega ise hakkama!
Reetmise haav tekib seoses väga suure kiindumusega vastassoost vanemasse, kui Oidipuse kompleks jääb lapseeas lahendamata. Laps püüab kõigiti saavutada selle vanema heakskiitu. Mingil hetkel ilmneb, et vanem ei õigusta ta ootusi või ei vasta temast loodud ideaalpildile (ei kaitse teda kriitilises olukorras, ei täida lubadusi, peab tema venda või õde paremaks). Laps tunneb end reedetuna. Reetmine tähendab, et usaldust on kuritarvitatud, talle antud lubadusi pole täidetud või pole truu oldud. Ka siis, kui vastassoost vanem reedab temaga samast soost vanema (nt tütar, kelle isa jätab ema maha), on tal on tunne, nagu oleks reedetud teda ennast. Tekkimise aeg 2.-4.- eluaasta (oidipaalne faas Freudi järgi, mil tärkab huvi vastassoo vastu). Enesekaitseks kujundatakse välja Kontrollija mask.
Ülisuur kiindumus vastassoost vanemasse jääb mõjutama hilisemaid emotsionaalseid ja seksuaalseid suhteid. Reetmise haava käes kannataja võrdleb oma partnerit alati vastassoost vanemaga ja ootab temalt seda, mida ei saanud vanemalt. Samal ajal kardab ta avada end partnerile, sest sellega annaks ta kontrolli käest ja tal on hirm, et tema usaldust kuritarvitatakse. Ta on vastassooga suheldes alati valvel ja eriti tundlik ohu suhtes, et teda võidakse kontrollida või juhendada.
Igapäevaelus on kärsitus ja suured meeleolukõikumised Reetmise haava käes kannatajale väga iseloomulikud. Seepärast ei kannata ta silmaotsaski, kui keegi hilineb või on aeglase taipamisega, asjad ei kulge plaanipäraselt või kui ta peab haigevoodis olema. Selle vältimiseks püüab ta alati kõike ette näha ja kontrollida. Seetõttu on tavapärane, et ta ei pane tähele praeguse hetke häid omadusi, sest tegeleb alatasa tuleviku heaolu planeerimisega.
Reputatsioon on tema jaoks väga tähtis. Ta püüab alati välja paista reipa ja julgena. Seejuures võib ta kaasvestlejale mõjuda liiga jõulise ja ennast peale suruvana, ilma et ta ise seda sellisena tajuks. Ta imestab, kui teised teda agressiivseks peavad, ise hindab ta end lihtsalt heaks enesekehtestajaks. Eriti kergesti satub ta konflikti teise samasuguse kontrollija-tüüpi isikuga asju ajades ja peab just teist liiga võimukaks. Samas ei pane ta ise tähelegi, kui teeb ühistes plaanides viimase hetke muudatusi või võtab teisi puudutavaid otsuseid vastu nendega konsulteerimata. Ta tegeleb teiste inimeste asjadega sellepärast, et tahab, et need vastaksid tema ootustele, siis ei saa nad teda reeta ega pettumust valmistada. Ta ei pea sellist käitumist kontrollimiseks vaid abiks.
Reaktsioon, kui reetmise haav pihta saab. Kontrollija tõmbab ligi olukordi, kus tal on põhjust kahtlustada reetmist ja inimesi, kes on enesekesksed ning kasutavad temaga suheldes pealiskaudseid meelitusi või ei täida antud lubadusi täpselt. Kui reetmise haav pihta saab, hakkab ta käituma kontrollijana, muutub umbusaldavaks, skeptiliseks, ettevaatlikuks, võimukaks ja sallimatuks. Ta tahab jätta endast mulje kui tugevast isiksusest, kes ei lase ennast ära kasutada. Ülitugeva mulje jätmise pingutused aga panevad eirama isiklikke vajadusi ja sisemisi kõhklusi ning enesekindlus muutub lõpuks väga näiliseks. Samuti muudab see ta ebakindlaks ootamatute olukordade suhtes. Kontrolli kaotades on oht sattuda ise kontrolli alla.
Miks on endal seda haava ja maski raske märgata? Ego juhib inimese Reetmise haava teadvustamiselt kõrvale sellega, et ta on kindel, et tema ei valeta kunagi, ei karda kedagi ega midagi, on kohusetundlik ning peab alati sõna. Ta nimetab seda piiride kehtestamiseks, kui ta mõned endale võetud kohustused kellegi teise kraesse kallab. Tegelikult ta ei taha märgata, et temagi unustab, eksib ja reedab aeg-ajalt. Ta peab ennast igati vastutustundlikuks, aga teisi mitte usaldades on väga haavunud, kui keegi teda ei usalda (see on ju reetmine!).
Õppetunnid enesearenguks. Tähele panna momente, mil reedame end (ja teisi) ise. Võid leida, et sinagi pole ideaalne lubaduste täitja. Samamoodi kui teised on põhjustanud sulle kannatusi, oled sa ise sedasama teinud. Süüdistades teisi silmakirjalikkuses, tuleks silmas pidada, et sa ka ise süüdistad teisi rohkem nende selja taga kui otse. Sa väidad, et vihkad valetamist, aga kas sa tõesti pole valetanud lihtsalt selleks, et teiste ootusi täita ja endast tugevamaga mitte konflikti sattuda? Või vastupidi, teinud endast õrnemale oma järsu väljendusviisiga haiget, teadvustamata, et sellega kuritarvitad tema usaldust, ta tunneb end oma haavatavuses reedetuna. Ja kui sageli oled eiranud lubadusi, mida oled andnud iseendale? Oled ju osav, leides eneseõigustuseks ettekäändeid. Revideerima peaksid ka oma ettekujutust tugevusest. Kui sa tõesti nii tugev oled, miks sa siis kardad nii väga enda autoriteedi õõnestamist ja ootamatuid olukordi? Tegelik tugevus on julgus tunnistada oma nõrkusi.
Reetmise haava paranemise märgid: Sa ei reageeri enam nii emotsionaalselt, kui keegi või miski ajab su plaanid nurja. Lased ohjad lõdvemaks: vähendad oma seotust tulemusega, loobud soovist, et kõik läheks ainult sinu plaani järgi. Sa ei püüa enam olla tähelepanu keskmes. Tunned end hästi tehtud töö pärast ka siis, kui teised sind ei tunnusta. Ei lähe endast välja, kui sul jääb midagi pooleli või pead tunnistama oma nõrkust. Kui usaldamist ja nõrk olemist harjutama hakkad, on alguses hea tulla teraapiasse!
Hingehaavade ülevaade põhineb Lise Bourbeau raamatul „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline Mina“. Tallinn: Sibylle 2007.