Uudised (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad

Tundepuhangud ja väsinud aju

Mõnigi kord on juhtunud, et mu vastuvõtule tulnu nendib vestluse lõpupoole nagu piinlikkust tundes, et millegipärast on ta väga tundlik „täiesti tobedates olukordades“. Mul on hea meel, sest see on oluline info. Samas ma saan aru, miks ta sellest nii häbelikult räägib. Ta on eelnevalt jätnud endast mulje kui ratsionaalsest, sihikindlat oma elu elavast isikust. Kontrollimatu emotsionaalsus ei käi tema minapildiga kokku. Liialdatud tundepuhangud on peamine hälve, mida ta enda juures on täheldanud. Kui palun täpsustada, siis ütleb ta, et pisarad tulevad kergesti silma mõne haledavõitu filmi vaatamisel või mõnd südamlikku sõnavõttu kuulates.

Väljakurnatud ego
Erinevate eksperimentidega tahtejõudu uurinud psühholoogid ja neurobioloogid on leidnud, et tunnete impulsiivsus, kontrollimatus kasvab siis, kui tahtejõud on välja kurnatud. Seda nähtust nimetatakse Freudile viidates ka väljakurnatud egoks. Pea külge pandud juhtmed ja elektroodid näitavad sellisel puhul ajuimpulsside aeglustumist. Teadlased otsisid kaua lihtsamalt märgatavaid sümptomeid, mis on signaaliks, et aju pole parasjagu parimas vormis. See oli komplitseeritud – tahtejõu kurnatus ei tekita alati ja kõigis inimestes masendust, viha või rahulolematust. Väljakurnatud ego sümptomid on segased – inimene nagu  oleks haige, aga otseselt midagi viga ei ole. Siiski avastasid teadlased, et on üks iseloomulik signaal, mille järgi on lihtne väsinud aju tuvastada – see on emotsionaalne ülereageerimine.

Impulsiivne käitumine
Katsealused, keda oli ego väsitamiseks teadlikult manipuleeritud (selleks on igasugu harjutusi), reageerisid hiljem igasugustele välismõjudele tugevamalt. Kurb film tegi nad eriti kurvaks, rõõmsad filmid tegid märgatavalt rõõmsamaks ja himutavad filmid tekitasid tavapärasest tugevamat ärevust. Jääkülm vesi tundus neile piinavam kui teistele, maiustuse söömine tekitas tugevat tungi veel rohkem maiustusi süüa. Nende väsinud aju ei suutnud impulsiivset käitumist kontrollida nii hästi kui tavaliselt.

Tühja kõhuga on tahtejõud väiksem
Nagu näha põhjustab ego väljakurnamine distsipliiniga seotud hädade võimendumist: tahtejõud väheneb ja ihad tugevnevad, kõik tunded intensiivistuvad. Sellepärast muutub impulsiivsus just mingist sõltuvusest võõrutamise ajal eriti tugevaks. Inimene rakendab ju mingist harjumusest loobumiseks oma tahtejõudu, mis suurest kasutamisest ära väsib. Mis on nõiaringist väljumise abivahenditeks? Teada on, et glükoos toidab aju, taastades ka tahtejõudu. Seepärast peab paika šokolaadiampsu turgutav mõju ja hommikusöögi olulisus päeva alustamisel. Tühja kõhuga oleme teistest kergemini mõjutatavad ja impulsiivsemad. Näljasena ei tasu partneriga suhteid klaarima hakata – lähed liiga kergesti närvi; ei ole ka mõtet hakata ülemuse ees oma seisukohti kaitsma – annad liiga kergesti alla. Sellepärast ei soovitata ka suitsetamise mahajätmist ja dieeti samale perioodile ajastada.

Vaja on madalama glükeemilise ineksiga toitu ja piisavalt und
Tuleb tähele panna, et suhkur mõjub hästi laboris, mitte söögivalikus! Teadlased oma katsetes kasutavad suhkrut selle kiire toime pärast (näiteks kui suitsetamist maha jätta püüdvatele inimestele anti suhkrutablette, aitas glükoos mõnikord edule kaasa), aga tavaelus peaks eelistama aeglaselt seeduvaid toitaineid. Keha muudab peaaegu kõik toidud glükoosiks, aga erineva kiirusega. Kiiresti seeduvad toidud (sai, kartul, valge riis) tekitavad kiire glükoositaseme tõusu ja languse. Glükoositaseme kiirel langemisel langeb kiiresti ka enesekontroll ja suureneb iha saada kiiresti uus magus suutäis. Kindla enesevalitsemise säilitamiseks on parem süüa aeglasemalt seeduvaid (madala glükeemilise indeksiga) toiduaineid (aedviljad, pähklid, puuviljad ja marjad, juust, kala, liha, oliivõli. Lisaks toitumisele tuleb jälgida puhkuserežiimi. Magamine taastab tahtejõudu. Puhkamine vähendab keha glükoositarvet, samal ajal paraneb keha võime vereringes olevat glükoosi kasutada. Unepuudus kahjustab glükoosi töötlemist, ja sellel on taas otsene enesekontrolli vähendav mõju, otsustamine muutub raskemaks. Niisiis – unepuudus ja nälgimine ei ole head kaaslased, kui soovid oma elus positiivseid muudatusi ette võtta, midagi olulist saavutada, keerulisi ülesandeid lahendada.

Ülereageerimine on märk, et vajad abi
Kui märkad, et oled hakanud erinevates eluolukordades ootamatult üle reageerima – pisarad tulevad teiste iga sõna peale kergelt või lihtsad pildikesed elust tekitavad ülimat meeleliigutust, võiksid järele mõelda, kas oled viimasel ajal end liialt karmilt heast söögist, meelelahutusest või puhkusest eemal hoidnud? Kas sul on palju rutiinset ja tähelepanuvajavat tööd? Midagi muud sinu elus, mis nõuab ekstra keskendumist? See võib olla ka teisele inimesele keskendumine, enesele nõrk olemise või eksimise mitte lubamine. Sellisel juhul on oht, et ka su otsustusvõime on langenud, sul ongi parasjagu raske teha endale sobivaimaid valikuid. Järgnevalt võid kalduda enesehaletsusse, edasi apaatiasse. Sellises olukorras on esimene samm – võtta aeg maha, rääkida kas sõbraga või leida endale sobiv terapeut, kellega oma olukorrast ja tunnetest rääkida. Esmasteks abivahenditeks võivad saada ka jooga ja mediteerimine, mis võimaldavad ajule puhkust. Eesmärk on tasakaalu leidmine keskendumise ja lõdvestumise vahel.


Teadusuuringute refereerimisel kasutatud allikas: Roy F. Baumeister, John Tierney. Tahtejõud: Inimese suurima tugevuse taasavastamine. Tallinn: Tänapäev 2012, lk 23-56.