Uudised (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad

Töölkäimine autopiloodil

Paljudele inimestele tekitab töö asjatuid kannatusi. Uuringud näitavad, et igav töö „tapab“. Näiteks suurendab see südamehaiguste riski, kui tööle minnakse vastumeelselt, istutakse ettenähtud tunnid täis, oodatakse vaid kojumineku aega. Sellises töös ei ole sädet ega kirge. Inimene tegutseb autopiloodil, teda pole oma elus „kohal“.
Teine ohutegur on pidev hõivatus, ületunnid, stress, tähtajad. Pidev stress kurnab ära. Uuringud näitavad, et pärast nädalalõppu tööle tagasipöördumise stress võib põhjustada ohtlikku vererõhu tõusu, mis võib viia südameataki või insuldini. Selliseid juhtumeid esineb kõige sagedamini just esmaspäeva hommikuti.
Ka ülemäärane ambitsioonikus võib teha õnnetuks, kui ta kannustab meid kõrgemat ametikohta saama vaid selleks, et rohkem laenu võtta, aga tegelik huvi ja entusiasm oma töö suhtes puudub. Siis on vaid ülisuur tahtmine ja enesepiitsutamine eesmärgi nimel, seejuures võimenduvad ahnus ja hoolimatus teiste suhtes.
Veel tekitab kannatusi ummikusoleku tunne. Oled teinud sama tööd juba pikka aega ja raske on kuhugi edasi liikuda. Vana töö on rutiiniks muutunud, enam ei ole midagi uut ja südames on uued soovid, aga tunned, et oled selleks liiga vana või puudub eriharidus ning kokkuvõttes matad oma unistused maha, tunned end sundolukorras olevat. Teisalt võib just töökoha kestvuse ebakindlus tekitada hirmu tuleviku suhtes ja pinget olevikus, eksimiskartust, uuendustele vastuseismist. Tööl võib esineda ka kiusamist. See ei pea olema konkreetne kiuslik kiri, telefonikõne või näkku öeldud solvang vaid inimese enesetunne, et teda kritiseeritakse, koheldakse ebaõiglaselt, ähvardatakse karistusega, süüdistatakse põhjuseta.

Töö pole alati olnud kannatuste periood kahe puhkuse vahel. Vanasti, kui töörütm käis koos loodusega ja selles töös, mida igapäevaselt tehti, nähti elu sisu ja mõtet, ei eraldutud tööst ja selle tulemusest. Nii ei olnud töö midagi eraldiseisvat vaid lihtsalt elu osa. Töö ei olnud vahetuskaup raha vastu, vaid midagi, mis oli vaja ära teha iseenda jaoks. Töötempo oli aeglasem kui praegu, aega jäi nautimiseks.

Positiivse psühholoogia esindajad ütlevad, et kui töö on igav, pingeline, ebakindel või konfliktne, siis töötame tavaliselt autopiloodil.

Elu autopiloodil tuleb asendada kohaloluga
Autopiloodil töötamise tunnus on, et meile ei meeldi see, mis on ja me oleme oma tähelepanu sellelt välja lülitanud. Aju tegeleb ohtude ja muremõtetega, mitte tööga. Mõte võib uidata ka sellel, mida head me plaanime pärast tööd teha, mida õhtuks süüa teha, mida telekast vaadata. See on mugav, aga nii ei märka me käesolevat hetke ja elu jookseb meist mööda. See pole kuigi loominguline ega särav elamisviis. Teeme asju, mis „peab tegema“. Liiga kaua sellesse olekusse jäädes tekib tühjuse ja rahulolematuse tunne. Põhjus: nii elades jääb liiga vähe ruumi tajumisele, kes me tegelikult oleme.
 
Kohalolu on üks käitumisviis, mida saab parandada, et oma tööelu paremaks muuta. Pööra uuesti tähelepanu sellele mida sa teed ja miks sa teed seda, mida teed. Mis on selles positiivset, nauditavat? Ära mõtle samal ajal sellele, mis võiks olla teisiti. Kui naudime oma tegevust ja inimesi enda ümber, siis oleme kohal ja märkame. Nii ei teki hooletusvigu, unustamisi, suhted kolleegidega on soojad, sest meil jätkub nende jaoks häid sõnu ja tähelepanu. Sellest muutub rõõmsamaks kõigi meid ümbritsevate tuju. See ei pea olema direktor, kes kõigi vastu tähelepanelik on ja positiivset energiat kiirgab. Sama hästi võib seda teha koristaja või kokatädi.
 
Mugandumine tuleb asendada eluterve individuaalsusega
Kannatusi tekitaval olukorral on üks positiivne omadus, mille peaks kindlasti ära kasutama. Kannatuse sõnum on: „Midagi tuleb muuta!“ Võti ei peitu mitte niivõrd olukorras kui sinu suhtumises sellesse olukorda. See, kes otsustab, kas kannatada või loobuda, ei ole ülemus, firma, valitsus või riik vaid sina ise.
On vaja tublit portsu julgust, et mitte minna kaasa olukordadega, mis meie tõekspidamistega ei sobi. Julgus innustab tegutsema, kui on vaja olla järjekindel ja läbi viia muutusi. Julguse taga peab olema kaalutletud valik, mitte pea ees tormamine. Läbimõtlematu, rumal vehklemine on lihtsalt automaatne reaktsioon, millel puudub sisemine vägi.

Näiteks võib-olla vajab sinu loomulik olek aeg-ajalt rahu ja vaikust, samal ajal kui su kohastunud mina tahab, et oleksid lakkamatult peo hing. Niimoodi ennast pidevalt entusiastlikuna näidates võib su sisemine tasakaal kaduda. Ühest hetkest alates inimesed väsitavad sind, aga kui sa sunnid end nendega suhtlema ilma vahepeal puhkust võtmata, tekib ärritus või depressioon.

Eluterve individuaalsuse taastamiseks:

  • Teadvusta, mis tekitab sinus ebamugavust. Peatu, hinga rahulikult sisse-välja ja lõpeta nende asjadega tegelemine

  • Pühenda end rohkem sellele, mis tekitab rahu, rõõmu ja naudingut

  • Harjuta oma tõe väljaütlemist (nii, et see ei oleks solvav teistele)

  • Kui jääd ise endale truuks, usuvad sind ka teised (hääl, kehakeel jms annab tõese sõnumi edasi)

  • Lihtsam on olla „kohal“, kui püüdlen millegi poole, mis on tõeliselt tähtis.

  • Põhiväärtused on kindel teema, milles järeleandmisi ei tehta. Need on meie elu, eetika, sihtide ja tegevuste vundament. Väärtused juhivad sinu eelistusi, otsuseid, käitumist ja vastukaja maailmale. Väärtuste järgi teed oma valikud.



Kasutatud kirjandus:
Steve Nobel. Õnnelikuks tööga. Kuidas leida oma töös õnn, rahulolu ja kõrgem eesmärk. Tallinn 2014