Uudised (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad

Reetmise haav

Tekkimise aeg: 2. ja 4. eluaasta vahel
Põhilised uskumused: Ma olen tugev, ma saan kõigega ise hakkama
 
Kuidas reetmise haav tekib?
Kiindumus vastassoost vanemasse on liiga suur. Oidipuse kompleks jääb lapseeas lahendamata. See mõjutab hilisemaid emotsionaalseid ja seksuaalseid suhteid. Lapsena püüab ta kõigiti saavutada vastassoost vanema heakskiitu ja võibolla idealiseerib teda. Mingil hetkel vanem ei õigusta tema kõrgeid ootusi või ei vasta temast loodud ideaalpildile või ei kaitse teda kriitilises olukorras,  ei täida lubadusi, käitub lapsele arusaamatul moel. Laps tunneb end reedetuna. Ka siis, kui vastassoost vanem reedab temaga samast soost vanema (nt tütar, kelle isa jätab ema maha), on tal on tunne, nagu oleks reedetud teda ennast. Tütar või reetmist tajuda ka siis, kui talle sünnib vend, kellest isa on väga vaimustuses.

Reetmise haav ja käitumine kontrollijana
Keha. Füüsiliselt jätab ta tugeva, silmatorkava ja võimsa mulje. Mees on laiaõlgne, naine tugevate puusade ja tuharatega. Tema pilk on läbitungiv ja meelitav samaaegselt.
 
Reetmise haava käes kannataja võrdleb oma partnerit alati vastassoost vanemaga ja ootab temalt seda, mida ei saanud vanemalt. Samal ajal kardab ta avada end partnerile, sest sellega annaks ta kontrolli käest ja tal on hirm, et tema usaldust kuritarvitatakse, lubadusi ei täideta jne. Ta on vastassooga suheldes alati valvel ja eriti tundlik ohu suhtes, et teda kontrollitakse või juhendatakse.
 
Igapäevaelus on kärsitus ja suured meeleolukõikumised talle väga iseloomulikud. Seepärast ei kannata ta silmaotsaski, kui keegi hilineb või on aeglase taipamisega, asjad ei kulge plaanipäraselt või kui ta peab haigevoodis olema. Selle vältimiseks püüab ta alati kõike ette näha ja kontrollida. Seetõttu on tavapärane, et ta ei pane tähele praeguse hetke häid omadusi, sest tegeleb alatasa tuleviku heaolu planeerimisega.
 
Reputatsioon on tema jaoks väga tähtis. Ta püüab alati välja paista reipa ja julgena. Seejuures võib ta teistele mõjuda liiga jõulise ja ennast peale suruvana, ilma et ta ise seda sellisena tajuks. Ta imestab, kui teised teda agressiivseks peavad, ise hindab ta end lihtsalt heaks enesekehtestajaks. Eriti kergesti satub ta konflikti teise kontrollijaga asju ajades ja muidugi peab ta just teist põhjusetult võimukaks. Samas ei pane ta ise tähelegi, kui teeb ühistes plaanides viimase hetke muudatusi ja võtab teisi puudutavaid otsuseid vastu nendega konsulteerimata. Ta tegeleb teiste inimeste asjadega sellepärast, et tahab, et need vastaksid tema ootustele, siis ei saa nad teda reeta. Ja ta ei pea seda kontrollimiseks vaid abiks.
 
Kuidas inimene reageerib, kui ta hingehaava puudutatakse?
Hingehaavad tõmbavad ligi olukordi, mis haava rõhutavad. Nii tõmbab ta ligi olukordi, kus tal on põhjust kahtlustada reetmist ja inimesi, kes on enesekesksed ning kasutavad temaga suheldes pealiskaudseid meelitusi või ei täida antud lubadusi täpselt.  Kui reetmise haav pihta saab, hakkab ta käituma kontrollijana, muutub umbusaldavaks, skeptiliseks, ettevaatlikuks, võimukaks ja sallimatuks. Ta tahab jätta endast mulje kui tugevast isiksusest, kes ei lase ennast ära kasutada. Ülitugeva mulje jätmise pingutused aga panevad eirama isiklikke vajadusi ja sisemisi kõhklusi ning enesekindlus muutub lõpuks väga näiliseks. Samuti muudab see ta ebakindlaks ootamatute olukordade suhtes. Kaotades kontrolli on oht sattuda ise kontrolli alla.
 
Miks inimene ei märka oma haava?
Egol on oma strateegia inimese kaitsmiseks ebameeldivate avastuste eest. Ego juhib inimese reetmise haava teadvustamiselt kõrvale veendumusega, et tema ei valeta kunagi, ei karda kedagi ega midagi, on kohusetundlik ning peab alati sõna. See ei lase tal märgata, et temagi unustab, eksib ja reedab aeg-ajalt. Ta nimetab seda piiride kehtestamiseks, kui ta mõned endale võetud kohustused kellegi teise kraesse kallab.
 
Õppetunnid: Me kogeme reetmise haavaga kaasnevaid kannatusi seetõttu, et reedame end (ja teisi) ise. Samamoodi kui teised on põhjustanud sulle kannatusi, oled sa ise sedasama teinud. Süüdistades teisi silmakirjalikkuses, tuleks silmas pidada, et sa ka ise süüdistad teisi rohkem nende selja taga kui otse. Sa väidad, et vihkad kõige rohkem valetamist. Kas sa tõesti pole korduvalt valetanud lihtsalt selleks, et teiste ootusi täita ja endast tugevamaga mitte konflikti sattuda? Või vastupidi, teinud endast õrnemale oma järsu väljendusviisiga haiget, teadvustamata, et sellega kuritarvitad tema usaldust, ta tunneb end reedetuna. Ja kui sageli sa eirad lubadusi, mida oled andnud iseendale? Nii et võta oma võimalikud luiskamised uurimise alla!
Revideerima peaksid ka oma ettekujutust tugevusest. Miks sa kardad enda autoriteedi õõnestamist ja ootamatuid olukordi? Tegelik tugevus on julgus tunnistada oma nõrkusi.
Oled sa mõelnud, miks sa teise inimese manipuleerimise otsekohe ära tabad? Kas mitte sellepärast, et oskad ka ise seda kunsti suurepäraselt?
 
Reetmise haava paranemise märgid
Sa ei reageeri enam nii emotsionaalselt, kui keegi või miski ajab su plaanid nurja. Lased ohjad lõdvemaks: vähendad oma seotust tulemusega, loobud soovist, et kõik läheks ainult sinu plaani järgi. Sa ei püüa enam olla tähelepanu keskmes. Tunned end hästi tehtud töö pärast ka siis, kui teised sind ei tunnusta. Ei lähe endast välja, kui sul jääb midagi pooleli või pead tunnistama oma nõrkust.

Lahendus leidub alati. Kui sa ei leia seda iseseisvalt, siis tule teraapiasse.
 
Huvi korral loe ka Lise Bourbeau „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline Mina“. Tallinn: Sibylle 2007.