Uudised (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad

Kannatuse muundamine

Budistliku lähenemisviisi kohaselt on kannatustel elus samaväärne koht rõõmuga ja inimene saab valusasse olukorda sattudes ise valida tee, kuidas olukoda suhtuda. Kannatusse sattumises ei ole  midagi häbiväärset, mida peaks varjama. Valu eitades luuakse kannatust juurde. Oma valu ja tundeid uurides on võimalik kannatuse muster lahti harutada.

Sanskritikeelne mõiste dukkha, mida sageli tõlgitakse kui „kannatus“, pärineb ilmselt sõnast, mis tähendab „rahutus“. Selle tähendust kirjeldasid budistlikud õpetajad kui suurt potiketra, mis pöörlemisel krigiseb. Vastand sõnale dukkha on sukha, mis kirjeldab sujuvale ja hääletule potikedra liikumisele sarnast olemise seisundit.
Budismis lähtutakse neljast õilsast tõest tegelikkuse ja kannatuse olemuse kohta:

Esimene õilis tõde: elus esineb kannatusi. Elu jooksul kogeme haigusi, vigastusi, vanadust ja lõpuks ka surma. Võime kogeda ka psühholoogilisi kannatusi nagu lein, kaotus, hirm, viha ja pettumus. Samamoodi kui on olemas kannatus, on olemas ka kergus, rõõm, kirg ja ime. Miski neist pole igavene, kõik allub muutumise seadusele. Kõik on mööduv. Samas on oluline mõista, et kannatused on üks elu osa.
Teine õilis tõde:  kannatuse algpõhjused peituvad ihas, klammerdumises, ahnuses ja vihas. Püüdlemine kuulsuse, prestiiži, populaarsuse ja rikkuse poole, toob vältimatult kaasa kannatuse kogemise. Kannatuse põhjuseks võib olla ka kiindumine kogemustesse, mälestustesse, tulemustesse, ideedesse, oma rolli või veendumusse, et meil on õigus. Oluline on aru saada kannatuste põhjustest.
Kolmas õilis tõde:  kannatust on võimalik kaotada. Kannatuse järel on alati võimalik saavutada vabadus, heaolu ja õnnistus, kui õppida muundama iha, klammerdumist, ahnust ja viha, nii et need asenduvad kaastunde ja rahuga.
Neljas õilis tõde: on olemas rada, mis saab muundada kannatuse. See rada on kesktee äärmuste vahel. See on vabanemise õilis kaheksaastmeline tee.
 
Õilis kaheksaastmeline tee, mis viib kannatustest välja
Kesktee on tarkuse ja taiplikkuse tee, mis juhib meid läbi hea ja halva duaalsuse. Selle tee äärmuslikes servades on ülim askees ja mõõdutundetu lustimine, üksluine töö ja adrenaliinirohke töö, eneseohverdus ja ülbus. See tee on on tähelepanelikkuse ja teadlikkuse kaudu muutumise õpetus. See on meele puhastuse, treenimise ja vabanemise tee.
Õige vaade. Maailma tuleb vaadelda hinnanguid andmata. Hinnates ja sildistades ei näe te asjade ja inimeste tõelist olemust. Tõenäoliselt hindate ja sildistate ka ennast. Harjutage filtreid maha võtma ja avage oma silmad, et näha teiste olemust tõeliselt. Otsige head ja sisemist valgust, ärge otsige vigu! Harjutage nägema olukordades uudsust isegi siis, kui olete mitmeid kordi neid olukordi näinud.
Õige kavatsus. Meel tuleb hoida puhas. Kui teie motivatsiooniks on kadedus, ahnus või kurjus, siis on ka teie teod rikutud. Kui teid motiveerib armastus, rõõm ja kogukonnatunne, siis vastavad teised teie tee puhtale kavatsusele. Küsige endalt alati: miks ma seda teen? Mis kasu see toob teistele ja mulle endale? Ärge tehke midagi ebaausat. Selgitage välja oma väärtushinnangud ja kuidas saate maailmale kasulik olla.
Õige kõne. Tuleb jälgida, mida räägite ja hoiduda vastuolulistest väljenditest nagu „kasvõi veri ninast välja“ või „üle laipade minema“ jms. Vältige valelikku ja tühja juttu. Selle asemel väljendage end hoolivalt. Öelge „jah“ ja „ei“ alati hoolival moel, rääkige armastavalt. Kui te ei suuda seda teha, õppige rääkima neutraalselt, hinnanguteta. Kui te ei suuda ka seda teha, vaikige.
Õige tegu. See on seotud karma seadusega: tegevuse ja selle tagajärjega. Tegutsege viisil, mis viib olukorrani, millest mõlemad pooled võidavad. Ärge püüdke kedagi ära kasutada, kahjustada, alandada või kamandada. Ärge püüdke võtta seda, mis ei kuulu teile. Ärge kasutage meelemürke. Vältige töötamise oma põhimõtete vastu – öelge selle asemel ei. Astuge järjekindlalt väiksemaid samme, et viia ellu oma suuremaid ideid. Püüdke oma tegevustega tõsta teiste ja enda meeleolu. Peegeldage oma tegudega kõrgeimat ideaali. Sel moel muudate tegutsemise kaudu oma maailma – nii sisemist kui ka välimist. Õppige voolama ja tegutsema pingutuseta, selle asemel, et koormata end tegevustega, mis tunduvad võitlusena.
Õige eluviis. Elatist tuleb teenida moel, mis on mõistlik, seaduslik ja rahumeelne. Buddha mainib nelja töövaldkonda, mida peaks vältima: tegelemist relvadega, äritsemist elusolenditega (sealhulgas loomade kasvatamine tapmiseks, orjakauplemine ja prostitutsioon), tegelemist lihatootmise ja lihunikutööga ning uimastite ja mürkide, nagu alkohol ja narkootikumid, müümist.
Töötage kooskõlas oma tõeliste väärtustega. Leidke amet, mis aitab teil rakendada oma varjatud andeid.
Õige püüdlus. Meele jõudu saab kasutada täiusliku või ebatäiusliku tulemuse saavutamiseks. Selles on isiklik vastutus, seda ei saa teha meie eest keegi teine. Meele õigeks kasutamiseks on vaja rakendada sihikindlust. Ebatäiuslik meelejõu kasutamine on keskendumine sündsusetule ihale, pahatahtlikkusele, muretsemisele. Samalaadne energia, mis käivitab iha, kadeduse, agressiooni ja vägivalla, võib teisest küljest toita enesedistsipliini, ausust, heatahtlikkust ja lahkust. Suunake meel entusiasmile, selle asemel, et keskenduda pessimismile ja depressioonile. Võtke omaks meelerahu, avardumine ja uued võimalused.
Õige teadvus. See on vaimne võime näha asju nii, nagu need on: selge pilgu ja täie teadvusega. Olge teadlik oma mõttemaailmast, tunnetest ja füüsilistest aistingutest. Õppige oma elus ja töös olema keskendunud. Tehke kõigest meditatsioon. Meditatsioon võib olla ka nõude pesemine, jalutamine või kirjutamine. Olge teadlik oma keskkonnast, suhetest. Olge tähelepanelik inimestega, kellega räägite. Hoidke endas sisemist rahu ja võtke hingetõmbeks paus enne, kui maailmale vastate.
Õige keskendatus. See saavutatakse mediteerimisega. Meist enamiku tähelepanu on lihtne kõrvale juhtida ning me kaldume liiga sageli tegema mitut asja korraga. Hoiduge oma energia kulutamisest kasututele segajatele. Suunake oma meel laserina väärtuslikule, nagu mäng või armastus. Selle kõrval harjutage ka meele hajutamist. Näiteks jälgige, kuidas kulgete päev läbi ümbritsetuna kogu maailma rõõmust. Meie meel on kui objektiiv, mille fookust saame nii teravdada kui ka hajutada. Kasutage mõlemat.
 
Allikana kasutatud: Steve Nobel „Õnnelikuks tööga. Kuidas leida oma töös õnn, rahulolu ja kõrgem eesmärk“. Tallinn: Maagiline Ruum 2014.