Uudised (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad

Depressioon

L. Bourbeau: Nad ei mõista, kui tähelepanuväärsed on nad inimestena, väldivad oma elu sündmustele otsa vaatamist. On vaja uuesti mõista omaenese tähtsust, taastada kontakt oma sisemise Jumalaga. Vaja on uuesti õppida andma, selle asemel, et soovida saada (võtta).kõik vajalik teistelt.

L. Hay: Arvad, et sul pole lubatud vihane olla, kuigi oled. Lootusetus.
Uus muster: Ma ei piira ennast selle järgi, mida teised võiksid arvata. Ma loon enda elu.

D. Shapiro: Tagasihoitud, lahenduseta jäänud tunded. Traumad, mis on maha surutud, kõrvale lükatud. Armastatu kaotus, vanemate surve olla edukas, ahistamisest tulenev häbi, hirm vananemise ees.

K. Tepperwein: Depressioon näitab, et minus on miski surve all. Kas olen ise alla surunud või lasknud end alla suruda ega ole lasknud oma tegelikul minal esile tulla. Kui ma ei lase sel välja pääseda, plahvatada, järgneb sisemine plahvatus ja minu sees pääseb valla negatiivne energia.
Kas julgete olla mina ise või tõmbute tagasi? Miks ja millal? Kas surute end alla (kuidas ja miks)? Kas teete seda, mida tõepoolest tahate või seda, mida arvate, et peate tegema või mida teised teilt soovivad? Kas tunnete, et tõepoolest elate? Kas olete enda üle uhke? Kas seisate enda eest? Kas tunnete olemasolemisest rõõmu? Kas suudate lõdvestuda ja elu tõeliselt nautida?
Ainus tee, mis viib depressioonist välja, on olla mina ise. Pole mõtet elada kättesaamatute ideaalide järgi või nii nagu teised tahavad. Selleks, et terveks saada, tuleb lõpetada depressiooni vastu võitlemine ja hoopis selle sisse sukelduda. Üksnes enda olemuse sügavuses on võimalik pista rinda sellega, mida olete nii kaua alla surunud. Vaid nii võib saada vabaks. Seejuures on väga oluline esilekerkivaga teadlikult ümber käia, sellega leppida ja seda uurida.*

L. Viilmaa: Depressioon tähendab allasurutust, rõhutust, masendust, ängistust. Tunne, et keegi ei usu, kui halb mul on ja et ma kohe suren, on depressioonile iseloomulik. Ajud on nii väsinud, et iga tark, kes suu lahti teeb, tekitab õudustunde, mis blokeerib isegi kuulmise. Meeleheitest teekski midagi, aga mingit head mõtet ei tule. Et tegema peab, siis tehakse mõttetusi, kuigi seda mingil juhul ei tunnistatata. Depressioonis inimese tunded, mõttes, sõnad ja teaod on paradoksaalsed.
Depressioon on liigsete tahtmiste tulemus. Kui poleks olnud tahtmisi, siis poleks ka süütundeid, mida depressiooniks häbeneda. Sellega kaasneb ükskõiksus elutu maailma vastu ja ülitundlikkus elusa maailma suhtes. Halva tasakaalustamiseks tahaks veel rohkem head, mistõttu saab ta ka rohkem halba. Maine muutub liiga maiseks ja vaimne liiga vaimseks, mis tähendab, et oma eluga mitte toimetulev inimene muutub ülitundlikuks. Ülitundlikkus on tundelisusega liialdamine, pisiasja suurena tundmine, selle tundmine, mida veel olemaski pole.
väljakujuneva depressiooniga inimene on agar siia-sinna jooksja. Tkib tahtmine kõigile kõiges nõu anda, küsimata, kas seda vajatakse. Mida halvem on endal, seda paremat elu tahaks teha teistele, et endal parem oleks.
Maailmaparandaja on depressioonis inimene, keda iseloomustab tahtmine kõiki aidata, parandada, ravida. Oma abitust on hea näha teistes.
Mida paanilisemalt ta teisi päästab, seda tõsisemalt on vaja teistel teda päästa.

Et depressiooni ravida, oleks vaja kaas pealt ära võtta ja allasurutud emotsioonid vabaks lasta. Depressioon on teiste elu elamise ja oma elu mitteelamise talumatult suur süütunne.

----------------------
* Sellega on soovitatav tegeleda teraapias. (JR)