Uudised (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad

Armastus ja šokolaad

(Algselt ilmunud blogis salasona.eu)

Meeliülendav šokolaadiamps

Suussulav šokolaad on tuntud tuju parandamise kiirabi. Šokolaadi maitse tundub ilmselt nii ideaalne seepärast, et selles on lisaks magusale ka natuke soolast, kibedat ja haput. Nauding algab nuusutamisest, sest lõhnas sisalduv keemiline aine pürasiin käivitab ajus mõnukeskuse. Kofeiini, türamiini ja teiste ergutite sisalduse tõttu virgutab šokolaadiamps kiiresti uimasusest. Teadlased on šokolaadi toimet ja omadusi mitme kandi pealt uurinud ja leidnud, et see tõepoolest parandabki meeleolu. Näiteks ühes Šveitsi teadlaste uuringus sõid kõrge stressitasemega katsealused kahe nädala jooksul iga päev 40 g šokolaadi ja nende stressihormoonide tase langes tunduvalt. Šokolaad sisaldab ka selliseid aineid (nt fenüületüülamiin), mille tase organismis tõuseb, kui meil on tegemist armastuse ja seksiga. Niisiis, on kaks teed eufooriani – kas fenüületüülamiini toodab meie aju või saame seda šokolaadi süües. Nii fenüületüülamiin kui ka šokolaadis sisalduvad keemilised ained teobromiin ja fenetüülamiin tõstavad aju serotoniinitaset. Serotoniin on rahustav neorotransmitter (aju keemiline sõnumikandja), mis reguleerib meeleolu, energilisust, söögiisu ja seksuaaltungi. Kui serotoniinitase on madal, tunneme masendust, ärritust, letargiat ja nälga.
 

Kas mõnu on kahjulik või kasulik?

Paljud armastavad šokolaadi ka ilma teaduslike põhjendusteta, aga peavad seda samas millekski, mida peaks endale keelama. Nii võib heaolutunde nullida enese süüdi tundmine: „Nüüd ma lähen paksuks!“. On see õigustatud? Mõõdukus on muidugi oluline (nagu iga toiduga). Kuigi šokolaadimugimisega ei maksa liiale minna, on otsene oht kehakaalule ja veresuhkrule teadlaste poolt ümber lükatud. Tume šokolaad, täpsemalt kakao, sisaldab rohkelt sellist olulist antioksüdanti nagu flavanool, mis on hea südame-veresoonkonna haiguste ennetaja. Katsed hiirtega näitasid, et tume šokolaad hoidis rasvumist ja diabeeti pigem ära, mitte ei suurendanud. Lisaks sellele näitas üks California teadlaste hiljutine uuring, et šokolaadi sagedamini söövate täiskasvanute kehamassiindeks on väiksem kui šokolaadi harvem sööjatel. Kuna šokolaadil on positiivne mõju ainevahetusele, siis vähendab selle söömine samal ajal ladestatava rasva hulka. Tulemuseks on tasakaal: mõõdukas šokolaadi söömine ei tõsta kehakaalu, kuna ainevahetus paraneb, nullib see lisakalorite mõju.
Rohkem teatakse tumeda šokolaadi positiivsest mõjust südame-veresoonkonnale. Nimelt ei tõsta šokolaadis sisalduvad küllastatud rasvad kolesteroolitaset. Kakaovõi taimsed steroolid takistavad kolesterooli imendumist. Lisaks kaitsevad šokolaadis sisalduvad flavonoidid artereid kolesteroolikahjustuste eest. Flavonoidid väldivad ka vereliistakute liigset kokkukleepumist, mis aitab ära hoida südameinfarkti, ajuinsulti ja ka kopsuembooliat.
Seega ei peaks šokolaadiarmastaja end piinama mõtetega sellest, et temaga on midagi valesti, tal on keelatud isud või et ta on tahtejõuetu õgard.
 

Šokolaadi- või armastusenälg?

Psühholoog Doreen Virtue raamatus „Painav söögiisu“ nimetatakse šokolaadiisu armastusenäljaks. See näib olevat kohane võrdlus, kui meenutada, et šokolaad sisaldab samasuguseid keemilisi aineid, kui toodab armunu aju. Šokolaadi ja armastuse vahelist seost teaduslikult uurides on leitud, et inimesi, kes söövad šokolaadi depressiooni, pingete või ärrituse leevendamiseks või allasurumiseks, iseloomustavad teatud sarnased omadused. Nendeks on: vajadus olla tähelepanu keskpunktis, tujude kiire ja sage vaheldumine, kergesti armumine, äraütlemise korral sügavasse masendusse vajumine ning ülitundlikkus teiste inimeste heakskiidu või halvakspanu suhtes. Doreen Virtue kogemuse põhjal on šokohoolikutel soov, et elu kulgeks kui romantilises romaanis – iga päev täis punaseid roose, armastuslaule ja luuletusi. Kui ideaalide latt on ebarealistlikult kõrgele seatud, purunevad sageli ootused ja järgneb sügav pettumus.
Nii et tegelikult on šokohoolik sõltuvuses tundest, mida tekitab fenüületüülamiin – mõnus positiivne elevus nagu siis, kui ollakse armunud. Seepärast kustutab šokohoolik elevusenälga kas pidevate armumiste ja tähelepanu keskmes olemise või liigrohke šokolaadiga. Kui ta peab söömist patuks, siis võib ta armumiste-pettumuste tsüklit näha ainsa päästerõngana, mis näpud šokolaadikoogist eemal hoiab.
 

Ole armunud ellu ja armasta iseennast!

Kui oled armunud, siis toodab su aju mõnuaineid ise. Sellistest keemilistest seostest teadlik olles tasub ohjeldamatu šokolaadiisu puhul mõelda, mis seisus su armuasjad parasjagu on. Kui tegelikult soovid oma ellu rohkem elevust ja romantikat, siis on šokolaadisöömine asendustegevus, mis võib muutuda meeleheitlikuks ületarbimiseks. Ära riidle endaga selle eest! See ei kasvata armastust ega aita kaasa positiivse tähelepanu saamisele. Vastupidi, see suurendab masendunud olekut, häbitunnet ja isu. Sa lihtsalt teadvusta, et šokolaadiisu annab märku, et su elus on parasjagu vähem särinat, kui tegelikult ihkad. Ja enese nuhtlemise asemel mõtiskle, kuidas sa seda enda ellu juurde saaksid. Mida saad selleks ise ära teha?
Sa ütled, et see pole nii lihtne, et see ei sõltu üksnes sinust... keegi ei armasta sind... kõik nad on lorud... Paraku ei saagi armastust kusagilt väljastpoolt nõuda ega osta. Alustada tuleb ikkagi iseendast, olla ise täis armastust. Siis toimib see paradoksaalne valem, mille on kirja pannud Osho: „Need, kes on leidnud endast armastuse allika, ei vaja enam, et neid armastataks – aga neid armastatakse.“ Siin saab soojalt soovitada jällegi vana head iseenda armastamise nippi. Sa ei pea ootama, millal muutud „ideaalseks“. Armastades ja austades iseennast sellisena, nagu sa just praegu oled, armastad ka elu ja oled armunud seisundis kogu aeg. Selline olek tõmbab ligi ka armastava partneri. Ja saad seda suurepärast tunnet mõnikord šokolaadiampsuga täiendada, mitte ei sõltu sellest.