Uudised (0)Uudiste arhiiv
Uudised puuduvad

Alandatuse haav

Tekkimise aeg: 1. ja 3. eluaasta vahel.

Põhilised uskumused: Ma ei ole millegi vääriline, midagi ära teeninud. Väärin ainult kannatusi. Ainult siis, kui olen tubli ja aitan teisi, ei ole põhjust häbenemiseks.

Kuidas alandatuse haav tekib?
Laps võib saada alandatuse haava, kui ta tunneb end füüsilisel tasandil häbenema panduna, väärituna. Last häbistatakse näiteks selle eest, et ta on end ära määrinud, kole, paks, halvasti/valesti riides, voodisse või püksi pissinud jms. Laps tunneb suurt alandust ja häbi oma käitumise pärast, arvab, et ta on oma vanematele vastik ja ise selles süüdi. Laps võib vanemate käitumisest teha järelduse, et alastiolekus on midagi piinlikku ja hakata oma keha häbenema. Sageli on tema perekonnas varjatud seksuaalteemalisi saladusi, põlvest-põlve korduvaid seksuaalsusega seotud häbisid.

Alandatuse haava süvendab, kui vanemad on lapsele sisendanud, et perekonnaliikmete häbiväärsed teod peavad jääma saladusse ja see, mida laps nende suhtes tunneb, pole õige. Hiljem, täiskasvanuna on tal raske väljendada oma tegelikke vajadusi ja tundeid, kõik tekitab häbi. See-eest on ta ülitundlik teiste inimeste probleemide vastu ja võtab nende eest vastutust (see laseb unustada enese vajadusi).

Masohhistina käitumine
Alandatu hakkab käituma masohhistina. Masohhism on käitumine, kus inimene tunneb kannatustest rahulolu. Masohhist on krooniline kannataja, enesele nautlemise keelaja.
Keha. Füüsiliselt on masohhist korpulentse, tünnisarnase kehaga. Piht on vaevumärgatav, kael on jäme, nägu ümar.

Püüdes tõestada enda usaldusväärsust, kuhjab ta enesele palju tööd. Vastutuleliku inimesena satub kergesti olukordadesse, kus peab kedagi hooldama või aitama, unustades seejuures enda vajadused. Mõne aja pärast on tal põhjust tunda end alandatuna, kui avastab, et teda on ära kasutatud. Tegelikult on tal suur hirm, et teda ennast ärakasutamises süüdistatakse, sellest püüab ta igati hoiduda ja sellepärast on tal nii raske teistelt abi vastu võtta. Selle asemel võtab ta vastutuse teiste õnne eest. Ta osutab teistele abi ja teenuseid, mis kuluksid tegelikult talle enesele ära, aga endale ta neid ei luba.

Tal on piinlik ka sel puhul, kui ta midagi naudib. See puudutab ka tema seksuaalelu: ta ei luba endale teadvustada oma päris vajadusi ega nendest partnerile rääkida. Seksi teema on tema jaoks häbi täis.

Ta põeb süütunde käes väga sageli ning on kriitika suhtes väga tundlik. Samas süüdistab ta ennast kõiges ja võtab kergesti enda peale teiste süü. Ta on nagu süüdistuste magnet.
 
Vabadusega on masohhistil keerulised suhted. Lapsena ei olnud tal vabadust, sest vanemad otsustasid väga rangelt, kellega ta tohib mängida, kuhu tohib minna ja mis kohustusi ta peab täitma. Sellepärast on vabadus talle ilus unistus. Vabana tundmise hetkede eest on ta pidanud alandustundega maksma. Nii arvab ta, et pole seda väärt ega oska seda õigesti kasutada. Vabadus tähendab Masohhistile seda, et ta ei oleks kellelegi võlgu, keegi ei kontrolliks teda ja ta teeb mida tahab ning millal tahab. Paradoks on selles, et ta võib teada, mida ta tahab, aga ta ei võta midagi ette oma soovide täitmiseks ja kannatab edasi. Lisaks võtab ta ise endale igasuguseid kohustusi, mis ta vabaduse ära võtavad ning tunneb end kergesti tänuvõlglasena.
 
Toit kompenseerib Masohhistile kõike seda, mida ta muidu endale keelab. Ühtlasi lämmatab toit emotsionaalset valu, mis on tulnud enesesüüdistustest ja ebapiisav olemise tundest.
 
Kuidas inimene reageerib, kui ta hingehaava puudutatakse?
Hingehaavad tõmbavad ligi olukordi, mis haava rõhutavad. Alandatuse haav tõmbab ligi olukordi, kus ta saab häbistatud (truudusetu abikaasa, vulgaarne ema, end pidevalt ära määriv laps, rebenev kleit, avalikku skandaali sattunud sugulane jne). Ta leiab alati selgitusi ja vabandusi inimestele ja situatsioonidele, mis teda alandasid. Tegelikult heidab ta alateadlikult teistele ette, et nood piiravad tema vabadust, takistavad valikute tegemist ja häbistavad oma ebasobiva käitumisega. Masohhistina käitumine laseb unustada isiklikud vajadused ja mõelda ainult teistele ning tunda ennast seeläbi hea ja suuremeelse inimesena. Alandavana tajutud olukorras ruttab ta enda üle ise esimesena nalja viskama, et jõuda teistest ette. Tema tegutsemist motiveerib hirm tunda enese pärast häbi.
 
Miks inimene ei märka oma haava ja maski?
Egol on oma strateegia inimese kaitsmiseks ebameeldivate avastuste eest. Ego juhib inimese alandatuse haava teadvustamiselt kõrvale arvamusega, et teiste teenimine pakub talle suurimat rahulolu ja see ongi tema enese vajaduste rahuldamine. Ta oskab alati tuua esile asjaolusid, mis justkui tõestavad, et ta ei ole vaba.
 
Õppetunnid: Me kogeme alandatuse haavaga kaasnevaid kannatusi seetõttu, et alandame end (ja teisi) ise. Need, tänu kellele satume piinlikesse olukordadesse, on tulnud meile näitama, et oleme ise enda vastu liiga karmid kriitikud. Liigse abivalmidusega teiste ellu sekkudes me aga alandame neid, sest jätame mulje, nagu nad ei saaks ise hakkama.
(Valiku)vabaduse puudumise olukordadesse sattumine õpetab, et oma vabadust saad sa vaid ise piirata, mitte keegi teine. Võta vastutus enda otsuste eest!
 
Alandatuse haava paranemise märgid
Annad endale aega järele mõelda, kas see sinu vajadustele vastab, enne kui kellelegi jah ütled. Laod senisest vähem koormat oma õlgadele ning tunned end palju vabamalt. Ei võta enam kergekäeliselt vastu otsuseid, mis su vabadust piiravad. Elad sellist elu nagu sulle meeldib. Lõpetad enesele piirangute seadmise. Suudad teistelt abi paluda, tundmata end seejuures pealetükkiva ja tarbetuna.
 
Mida selleks teha? Teadvustada endale, et oled ainulaadne ja väärtuslik sellisena nagu parasjagu oled, ega pea teistele oma tublidust tõestama. Märka, kui ebaproportsionaalse koorma häbi sa oled enda kanda võtnud. See on ju lausa naljakas! Kas sa tahad häbikandmise meistrivõistlustel esikohta saada? Sul on tõenäoliselt vaja teha palju andestamise tööd ja andeks anda on vaja eeskätt iseendale, et oled end teistest madalamaks pidanud ja nii paljudes asjades süüdistanud, teiste eest vastutust endale krabanud.  
Lahendus leidub alati. Kui sa ei leia seda iseseisvalt, siis tule teraapiasse.
 
Huvi korral loe ka Lise Bourbeau „Ravi terveks oma hingehaavad ja leia oma tõeline Mina“. Tallinn: Sibylle 2007.